Numa mortuo, interregnum ut antea s

Numa mortuo, interregnum ut antea secutum est. Inde Tullus Hostilius rex creatus est. Hic ferocior etiam quam Romulus fuit. Quod civitas torpere otio videbatur, causas undique belli quaerebat. Bellum cum Albanis primum ortum est. Albani priores magno exercitu in agrum Romanum impetum fecerunt. Ibi Cluilius, Albanus rex, moritur. Albani dictatorem Mettium Fufetium creant. Ubi is ab Tullo colloquium petiit, rex Romanus non recusavit. Mettius sic locutus est: “Uterque populus se bellum gerere propter iniurias dicit. Re vera cupido imperii duos cognatos vicinosque populus ad arma concitat. Sed potius metuere debemus Etruscos, qui, cum defessi confectique erimus, simul victorem ac victum aggredientur. Certamen igitur de imperio paucorum proelio potius decernamus.” Tullus consilium probavit, quamquam magnam spem victoria habebat.
Forte in utroque exercitu erant trigemini fratres, nec aetate nec viribus dispares, Horatii et Curiatii. Hi Albani erant, illi Romani. Trigemini ad hanc pugnam delecti arma capiunt et in medium inter duas acies procedunt. Duo exercitus, erecti anxiique, in spectaculum animos intendunt. Signo dato, terni iuvenes concurrunt.
Primo congressu duo Romani interfecti sunt et tres Albani vulnerati. Eum qui integer fuit tres Curiatii circumsistere conati sunt. Cum iam Romanus paulum fugisset, respexit atque vidit tres Curiatios magnis intervallis sequentes. Subito constitit et in proximum Curiatium impetum facit; dum exercitus Albanus Curiatios obsecrant ut fratri auxilium ferant, Horatius eum interfecit; deinde victor secundum fratrem petit. Tum magno clamore Romani adiuvant militem suum et ille conficere proelium properat. Priusquam consecutus est tertius, Horatius alterum Curiatium conficit. Iamque singuli supererant, sed nec spe nec viribus pares; alter integer et ferox superioribus victoriis erat; alter defessus vulnere, animo fractus in certamen venit. Nec illud proelium fuit. Curiatium vix sustinentem arma Horatius caedit et iacentem spoliat.
Ad sepulturam inde suorum Romani atque Albani nequaquam paribus animis vertuntur, alteri victores alteri victi. Exercitus domos abducti sunt. Horatii soror, quae uni ex Curiatiis desponsa erat, agnovit inter spolia paludamentum sponsi, quod ipsa confecerat. Solvit crines et multis cum lacrimis sponsum mortuum appellat. Frater, iratus propter maerorem sororis in victoria sua tantoque publico gaudio, gladio eam interfecit. Res ad populum relata est. Homines vehementer moti sunt in eo iudicio, Publio Horatio patre clamante filiam iure caesam esse. Sed magis admiratione virtutis quam iure causae iuvenum absolverunt.
Postea pestilentia gravis in urbem incidit, qua rex quoque affectus est. Hac calamitate fractus sacris postea animum dedit. Postremo, quia sacrum quoddam non rite fecerat –ita fama est- Tullus fulmine percussus cum domo conflagravit. Regnavit annos duos et triginta. [642 π. Χ.]

Αποτελέσματα (Εσθονικά) 1:

Numa suri, ja võimuvahetust, nagu oleme varem järgneb. Sellest on tehtud kuningas. See oli tegelikult rohkem sõjakad kui Romulus olnud. Kui see linn tundus uni rahu, sõja põhjusi kõikides külgedes lipitseva ise. Sõda albaanlaste esimest korda tõusnud. Albans olid esimesed suure sõjaväkke Roman territooriumil, nad tegid tasuta. Seal Cluilius, Alban kuningas, ta suri. Alban diktaator vastas Fufe. Kus on dialoogis küsitakse poolt Tullus, kuningas Roomas ei keeldunud. Mettius sel viisil: "sõda pärast nii inimesed vigastused ütleb. Fakt on see, et inimesed relvi haarama, andis häire goading kaks sugulasrahvaste ja naaberriikides. Pigem peaksime kartma etruskidelt, kes, millal, kulunud koos confectique meil on, samal ajal, Victor ja võidetute, võitleb enne. Võistlus seetõttu kuningriiki, mõne lahingu pigem meid. "Tullus kaitsja osutunud nii, et hoolimata suurtest lootustest võidu ta.
Juhtus olema nii armeed kolmik vennad, üsna sobitada aastat ja jõudu, Horace, Curiatii. Nad olid albaanlased, neid Rooma. Trigemini nad kinni oma relvi, ja keset mehi valitud osalema, kahe rea vahel. Seal oli kaks diviisi, tõstetakse üles ja murelik, show nad on tõsiselt. Signaal anti, kolm noort meest näost näkku.
Kaks roomlased olid tapetud pärast Esimest korda kohtusid nad ja kolm Albans said haavata. Kolm külge, koguvad tema ümber, kes oli puutumata, nad püüdsid. Kuna seekord roomlased põgenenud vähe, ja soojaks, ja ta nägi kolme Curiatii järgnev pikk intervallidega. Hetke pärast nad seisid Curiatius laetud maha teda ja vastu tema naaber; Alban Curiatii hardalt teda koos vend anda toetust, kui peremees, Horatius temaga tappis tema; Siis küsib ta venna võitja. Siis valju karjuda Rooma julgustas oma kiirust ja ta peab valmistuma sõjaks. Enne kui ta sai kolmanda, Horace teiste Curiatius. Ja nüüd, iga üks neist jäid, kuid võrdne kas usaldust või jõudu; Teine oli terve ja trotslik endine võidud; väsinud haava teise, ja oma südames katki võitlus tegemist. Samuti ei ole see lahing. Curiatius raske säilitada kärped ja William relvi arestitud valetab.
Matmine rooma ja albaanlaste ei meeldi meeled on muutunud, teised võitjad teised kaotajad. Armee maja ära. Õde on Horatii, mis oli kihlatud üks Curiatii tunnistas hulgast saagi ettekäändeid tema kihlatu, mis ta oli teinud. Ta maksis lokkis juuksed, ja pisarate oma surnud armastatu nime. Minu vend, ta oli vihane enda triumf ja avaliku tõttu oma õe leina rõõmuks, mõõga, et ta tappis. Asi oli nimetatud inimesed. Põgenesid nad on väga vihane meeste kohtuprotsessi, kui tütar oli õigustatult tapetud Publius Horatius, isa, karjusin olla. Aga ikkagi rohkem, kui õiglus põhjus võimu imetlust noormehed varem karistatud.
Pärast seda, ta sattus linna kohutav haigus, kus kuningas ise tegeleda. Ja katki pärast seda kaotust püha hiljem julgust. Lõpuks, sest see ei ole püha rituaal oli tabada pikselöök -ita aru, Jones kutsus oma maja põles. Valitses kaks aastat. [642 π. Χ.]